St. Michael’s Society – introduction in English
Miikaeli Ühendus on avalikes huvides tegutsev mittetulundusühing, mille põhikirjaliseks eesmärgiks on traditsioonilisel kristlikul maailmavaatel põhineva kultuuri- ja hariduskeskkonna arendamine ja toetamine. Miikaeli Ühendus hoiab Vanalinna Hariduskolleegiumi mudeli kontseptsiooni.
VHK kujunemise alguses asutasid aktiivsed lapsevanemad Vanalinna Kooli Seltsi, 1994. aastal rajati VHK Sihtasutus, mis kolm aastat hiljem korraldati ümber mittetulundusühinguks Miikaeli Ühendus. Eraldi juriidilise isiku loomise ajendiks oli vajadus eraldada munitsipaal- või riigieelarvest finantseeritavad tegevused neist tegevustest, mille korraldamiseks on rahalised vahendid hangitud vabatahtliku tööga, lapsevanemate toetustest, fondidest, heategevusüritustest, annetustest jm. Kodanikuinitsiatiiv on ühtse vaimse platvormi alusel oma laste koolitamist korraldada soovivatele vanematele parimaks väljundiks. Mittetulundusühingu algatusel toimuvad tegevused ei sõltu ametnike või poliitikute vahetumisest ega muudest välistest teguritest.
Miikaeli Ühenduse tegevuse võib jagada kolme suuremasse valdkonda:
- hariduslik ja haridusuuenduslik tegevus,
- kultuuriline tegevus ja
- heategevus.
Hariduslik ja haridusuuenduslik tegevus
Hariduslikuks tegevuseks on Miikaeli Ühenduse alla asutatud eri valdkondadega tegelevad osakonnad. Laste kooliks ettevalmistamiseks on loodud MÜ eelkool, Eestis unikaalse programmi alusel inglise keele õpetamiseks ja õhtuste keeltekursuste läbiviimiseks MÜ Keeltekeskus. Miikaeli Ühenduse Arengukeskuse all tegutsevad omakorda loodus- ja reaalainete süvendatud õpetamisega tegelev täppisteaduste kool ning täiend- ja süvaõppekool. Oluliseks Miikaeli Ühenduse tegevusvaldkonnaks on pedagoogium – õpetajate ettevalmistus oma kutsumuse leidmiseks ja töötamiseks hoolivas keskkonnas.
Oma tegevuse algusest peale on Miikaeli Ühendus püüdnud luua arengutingimusi erivajadustega lastele. 20 aastat tagasi alustati VHK-s Miikaeli Ühenduse toel pimedate ja liikumispuudega õpilaste õpetamist tavaklassis, muretseti selleks tehnilisi ja IKT vahendeid ning koostati õppematerjale. Erinevate heategevuslike aktsioonidega on kogutud annetusi pimedate laste õppeks tavaklassis ja muusikaõppeks. Miikaeli Ühenduses on välja töötatud lapse arengu jälgimise ja õppe diferentseerimise mudel, mida rakendatakse VHK-s, Püha Miikaeli Koolis, Toomkoolis, Juuru Gümnaasiumis, Kohila Mõisakoolis, koostööd on alustatud ka Vormsi Põhikooliga. 2013. aastal alustas AEF Vabaühenduste Fondi toel tegevust MÜ nõustamis- ja rehabilitatsioonikeskus.
Üha suureneva hulga erivajadustega laste aitamiseks asutati 2005. aastal individuaal- ja koduõppekool Püha Miikaeli Kool, kus väikestes rühmades õppisid lapsed, kes erinevail põhjustel ei saanud õppida suures tavaklassis ja kellele sellel ajal Eesti haridussüsteemis kohta ei leidunud. Haridusregulatsiooni muutudes viidi erivajadusega õpilased VHK alla ning 2013. aastast alustasid Püha Miikaeli Koolis tööd tavaklassid. Jõudu mööda on MÜ aidanud kaasa ka noorte emade haridustee jätkamisele.
Miikaeli Ühenduse missiooniks on aidata kaasa uute koolide asutamisele lapsevanemate initsiatiivil. 2011. aastal Püha Miikaeli kooli koosseisus alustanud Tallinna Toomkool jätkas 2012/13 õppeaastal tegevust juba iseseisva õppeasutusena, kuid koostöö VHK ja MÜ-ga jätkub. 2013. aastal avati Püha Miikaeli Kooli filiaalina Kohila Mõisakool.
Jõudumööda püüab Miikaeli Ühendus haridusteemadel kaasa rääkida ka laiemal ühiskondlikul tasandil. 2011. aastal loodi Maarjamaa Haridusselts, et koondada lapsevanemaid, õpetajaid, ühiskonnategelasi ja organisatsioone, kes peavad oluliseks seista kristliku väärtussüsteemi ning omakultuurilise identiteedi eest kasvatuses ja hariduses.
Kultuuriline tegevus
Koos naabritega seisab Miikaeli Ühendus selle eest, et vanalinn kui rahvuslik väärtus püsiks ja elaks kultuuripiirkonnana – Ladina kvartalina. Korraldatakse elamuspäevi (koostöös Linnamuuseumiga), kontserte ja kontsertsarju, osaletakse Vanalinna päevade programmis.
2010.a lõi Miikaeli Ühendus koos UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjoni ja Eesti Muinsuskaitse Seltsiga fondi Meie Pärand, eesmärgiga anda oma panus, et meie ajaloolised hooned ei seisaks tühjalt ega laguneks, vaid oleksid täidetud tegevusega, mis sobib ajaloolisesse konteksti ja seob kasvavaid põlvkondi eelmistega.
Heategevus
Miikaeli Ühendus on hooles selle eest, et ka majanduslikesse raskustesse või kriisi sattunud perede lastel oleks võimalus oma anded realiseerida, toetades jõudu mööda nende õpet ja huvihariduse omandamist. Loodud on Õpilaste Abistamise Fond ning fond Vanaisad Laste Hariduse Eest.
Miikaeli Ühenduse avalikkuses tähelepanu saanud ja järgimist väärinud algatuseks on aastate jooksul kujunenud heategevuslikud laadad ja kunstioksjonid. Muidu vaid koosolekutel kohtuvatest lapsevanematest on tekkinud sõbralik kogukond. Heategevuslike laatade, kunstioksjonite ja muude üritustega kogutud vahendistest on aastate jooksul rajatud klassiruume, tualettruume, võimlemissaal, riietus- ja pesemisruumid, käsitöökojad, tehtud remonditöid, ostetud õppevahendeid ja raamatuid, toetatud erivajadusega laste õpet jpm.
Miikaeli Ühendus on oma tegevuseks saanud vahendeid erinevatest allikatest nii Eestist kui mujalt maailmast: Eesti Kultuurkapitalilt, Eesti Rahvuskultuuri Fondilt, Tallinna Kultuuriväärtuste Ametilt ja Tallinna Kesklinna valitsuselt; Euroopa Kultuurifondilt, Renovabise Fondilt Saksamaal, paljudelt eraannetajatelt ja ettevõtetelt Eestis, Soomes, Saksamaal. Viimaste aastate suurimateks sponsoriteks on olnud Tallinn-Nõmme Rotary Klubi, Denveri Rotary Klubi ja Rahvusvaheline Rotary Fond ning Grant Thornton Rimess Baltic.
Miikaeli Ühenduse aastatepikkuse tegevuse rahaline väljendus küüniks mitme miljoni euroni. Sellest veelgi tähtsamaks peame aga heategevuse ja kodanikuühiskonna põhimõtete levitamist. Meid innustavad Miikaeli Ühenduse liikme ja meie kõigi eeskuju õde Mary Vénard´i sõnad: “Keegi ei ole kunagi nii vana ega vaene, et teise heaks midagi teha ei saaks”.
Miikaeli Ühendus lähtub oma tegevuses vabaühenduste eetilise tegevuse põhimõtetest.